SISUST
Inger on noor õpetajanna, kes elab saarel, töötab kohalikus koolis ja elab oma väikses ärklikorteris. Inger ei ole saarel päris üksi – tal on sõbrannad Aet ja Riina, kes töötavad samuti õpetajatena. Siiski tekib Ingeri ja sõbrannade vahel lahkhelisid ning kahjuks pole põhjuseks alati vaid koolimured ja nende tõttu tekkinud pinged…
Ometi ei ole Inger rahul ja õnnelik – ta otsib armastust. Saarel ei ole aga peigmehekandidaatide valik just eriti lai, naisest endast tunduvad huvitatud olevat vaid noor praktikant Kaur ja meremees Jaak. Ent sündmuste arenedes selgub, et kumbki neist ei ole see õige ning Inger jääb ikkagi üksi. Nii leiabki ta armastuse ootamatult oma igapäevatoimetuste keskelt, õigemini väljasõidult üle mere asuvale laiule.
Väljasõidul tüürimeheks olnud Arne tuleb alles poole aasta pärast Ingeri ukse taha, kaasas valged kallad ja soojad sõnad ning mälestused naise kohta. Sellele külaskäigule järgneb teine ja teisele kolmas ning nad tunnevad, et on üksteisesse armunud. Hoolimata sellest, et Arnel on naine ja lapsed, leiab mees oma autojuhiameti kohustuste vahelt mahti Ingerit külastada, seda loomulikult õhtuhämaruses suure saladuskatte all. Inger tunneb armastust, kuid paratamatult käib sellega kaasas igatsus. Naine veedab pikki ajavahemikke igatsuse käes vaeveldes, mil Arne on autosõitudel või oma pere juures. Esile kerkib ka veel teine mure: mis neist saab? Arne vannub Ingerile armastust ja väidab, et tal pole enam tundeid oma abikaasa vastu, kuid ta ei saa kahe poja juurest nii lihtsalt lahkuda. Inger on nõus ootama aega, mil poisid on suured ja Arne päriseks tema juurde tuleb, kuigi naine tahaks endalegi last – tema ja Arne last.
Vahepealsete sündmuste käigus selgub, et Ingeri hea sõbranna Aet ja Arne seaduslik abikaasa on õed. Üldse kanduvad Ingeri mõtted aina rohkem selle naise peale, kes teeb mehele süüa, triigib tema särke ja poeb õhtul ta kõrvale voodisse. Inger on kade. Olukord on keeruline, armastus on nii suur, et mõlemal tekivad suhtes omad hirmud.
Ning siis teatab Aet, et ta ootab last… ja niisamuti tema õde, Arne naine. Ingeril on valus, tema lootused purunevad, kõik on tema arvates ebaõiglane. Kuigi sisimas Inger teab, et Arne abikaasa tegi õigesti – küllap sai ta aru, et midagi on valesti ning leidis mooduse Arne enda külge aheldamiseks.
Ent Inger istub enda juhatatud lõpuklassiga pidulauda ning teab, et lõpupäev on kõige ilusam hetk õpetaja elus.
KATKEND. Ingeri ja Arne kohtumine (lk 109-110)
Mees jäi uksele seisma, kogu oma olekuga mõista andes, et ta tuli vaid silmapilguks, et ta ei tulegi sisse, tal pole seda mõttestki olnud, ta tuli vaid lilli tooma ja see on tema ainuke missioon. Seejuures oli ta väga kohmetu. Nüüd tundis Inger ta ära, see oli ju Arne, tüürimees sügiseselt merereisilt.
„Ma ju lubasin teile lilli tuua,“ ütles mees otsekui õigustuseks.
„Millal?“ tegi Inger suured silmad.
„Laiul… Te ütlesite, et teie sünnipäeval pole üldse lilli, iseäranis siin… Mulle jäi see meelde.“
„Ja kust teie siis need leidsite?“
„Mandrilt.“
„Ega te siis sellepärast mandril käinud?“
„Käisin.“
Inger oli üllatatud, üllatatud ja liigutatud ühtaegu. Mehe kohmetus kohmetas tedagi. Suuril silmil, suu paokil, tunnistas ta meest ja tundis, kuidas põsed õhetama hakkasid.
„Tulge sisse,“ taipas ta viimaks öelda.
[…]
Kui kohv ja koogid olid laual, ütles mees:
„Ma mõtlesin teist väga tihti.“
Ja vaatas naeratades Ingerile otse silma sisse. Tal olid sõbralikud pruunid silmad. Ja üldse oli ta kuidagi pruun. Pruun karu.
[…]
„Mis te minust siis mõtlesite?“
„Mõtlesin, kuidas niisugune tüdruk õige elab… Mõtlesin jah teist…“ kordas mees ja lisas, pilk kohvitassil: „Hea soe oli teist mõelda. Te ei teagi, kui hea ja soe.“
Mees rüüpas kohvi, kummargil laua nagu rooli kohal.
Miks just see katkend?
See katkend sisaldab Ingeri ja Arne armastusloos üht olulisemat punkti – nende kokkusaamist, millest hakkab tegevustik arenema. Just sellel õhtul tekivad neil lähedasemad suhted, tänu millele hakkab mees noorel naisel külas käima. Antud katkend on samuti ehe näide sellest, kuidas käituvad armunud (tegelikult olid Arne ja Inger üksteisele juba varem silma jäänud): nad on kohmakad, häbelikud, punastavad. Siit algab kogu armastuslugu.