Teos	M. Traat „Inger“	V. Luik „Ajaloo ilu“
Kirjutatud aasta(te)l	1972-1973, Traat 36-aastane	1990-1991, Luik 44-aastane
Teose ajaline taust	Tegevustik toimub samal ajal, kui teos kirjutati ehk Eesti kuulus Nõukogude Liitu. Sulaaeg oli lõppenud, s.t ühiskonnakorraldus oli taas kinnisem.	Tegevustik toimub Eestis ja Lätis 1968. aasta augustis, mil Nõukogude Liidu väed okupeerivad Tšehhoslovakkia, seega on romaanil kindel ajalooline taust.
Peategelane	Inger, noor õpetajanna, on tark, haritud ja iseseisev naine, kes suhtub oma töösse tõsidusega. Samas on ta alati nende jaoks olemas, kes teda vajavad, olgu see siis üksindusemõtetes Aet või poiste tähelepanu vajaduses olevad oma klassi tüdrukud. See on üks põhjus, miks tal enda jaoks väga palju aega ei jää ja miks temagi millestki erilisest, nimelt armastusest, puudust tunneb. Olles suhtes, kipub ta end hoidma, tahaplaanile jätma, olles teisele poolele hea ja hooliv. On endas veidi ebakindel. Ei armasta rutakaid otsuseid teha, on kaalutlev, kuid mõnikord mõtleb üle.	Tegevus käib kaasas ühe eesti tüdrukuga, kellel on kindlasti nimi, kuid ilmselt ei oma see loo juures tähtsust. Ta tundub olevat kohati liiga ükskõikne, vastates küsimustele tihti vaid õlakehitusega. Teda kirjeldab hästi Lioni isa, kes ütleb, et tüdruk on šveidi taskunoa moodi: pea sees on palju, aga välja ei paista midagi. Silma torkavad ka tütarlapse kiired otsused, millest ei loe välja, kas need olid õigesti tehtud või mitte. Tema puhul tekib paratamatult võrdlus mõne väikse kooliplikaga, kes on elukogenematu ja selle tõttu kohati liiga rutakas tuulepea. Samas on ta piisavalt täiskasvanu, olles iseseisvalt kodust eemal.
Probleemistik	• Ingeri suhted Aedaga, kes on endale pähe võtnud, et temast keegi ei hooli. Kas Inger suudab talle eluisu tagasi anda? • Inger armastab Arnet, kes on abielumees ja pereisa. • Pidev haigettegev igatsus Arne järele. • Kas Arne ja Inger suudavad koos püsida seni, kuni pojad on suured ja mees lõplikult naise juurde tuleb? • Summaarne ehk teost läbiv olulisim küsimus: MIS NEIST SAAB?	• Eesti tütarlapse eneseotsingud. • Suhte keelebarjäär (mille korvab armastus ja sõnadeta teineteisemõistmine). • Lioni ootus. • Summaarne ehk teost läbiv küsimus: KAS LIONIT SAADAB MOSKVAS EDU ja kas ta saabub elava ning tervena tagasi?
Mille poolest sarnanevad Ingeri ja „Ajaloo ilu“ eestlannast tegelase elud?	Kui vaadata „Ingeri“ ja „Ajaloo ilu“ antud trükkide kaanepilte, siis juba need sarnased: mõlematel piltidel on noored naised, kes vaatavad ühte suunda ja neil mõlemal on oma tee käia. Nii Ingeril kui ka teisel eestlannal on vaja teha mitmeid valikuid. Ingeri otsuseks saab aja jooksul näiteks see, kas ja kuidas jätkata tema armastuslugu, millega käivad paratamatult kaasas probleemid. Lõpliku otsuse teeb Ingeri eest hoopis Arne abikaasa, kes kogu armastusloo lapseootusega lõpetab. „Ajaloo ilu“ peategelase valikuid on raske otseselt välja tuua, need käivad kaasas eneseleidmise ja ootusega. Üks selgesti eristuv valik kattub teose haripunktiga: tütarlaps sõidab Eestisse, kuid siia jõudnud, otsustab Riiasse tagasi sõita. Mõlema romaani lõppedes jäävad õhku rippuma küsimused naiste tulevikkude kohta. Kas Inger jääb saarele, teades, et seal on Arne? Kas Inger suudab siiski oma eluarmastuse leida? „Ajaloo ilu“ lõppedes tekib küsimus, kas Lion pääseb sõjaväest. Mida noored armunud edaspidi ette võtavad, kas nad jäävad Nõukogude Liitu? Ingeri ja eesti tütarlapse elud on küll sarnased, ent neil oleks üksteiselt nii mõndagi õppida.
Kui vaadata minu kui tänapäevainimese seisukohalt…	…siis tundub mulle harjumatu, et keegi armastuse pärast nii palju muretseb, samas ei pea ma seda valeks. Tänapäeval on armastus muutunud liigagi iseenesestmõistetavaks ja lihtsaks, seda eriti noorte hulgas – kui ei meeldi, minnakse lihtsalt lahku ja leitakse uus kaaslane. Inger püüdis aga tulevikku ette näha ja teha otsuseid vastavalt sellele.	…siis on see lugu mulle justkui ilus muinasjutt. Noormees läheb kodust kaugele ja tütarlaps ootab teda truult nagu koer – kas ei kõla hästi? Ta istub korteris võõras linnas, hoolimata sellest, et kodu ja lähedased on mitmesaja kilomeetri kaugusel. Samas ei tundu nende armastuses probleeme olevat, nagu tänapäeval tihtipeale on. See muudabki kogu loo uskumatuks, kuid imeliselt uskumatuks.

Lisa. Skeem suhetest. „Inger“

Lisa 2. Skeem suhetest. „Ajaloo ilu“

VÕRDLUS. Armastuse käsitlus

1) Armastuse osatähtsus teoses. „Inger“ on armastusele üles ehitatud – peategelane otsib armastust, leiab selle, kuid suhted ise osutuvad keeruliseks ja lõppki tuleb ootamatult. Kogu romaan keerlebki „selle tunde“ ümber. „Ajaloo ilus“ ei ole armastus kõige tähtsam teema, vaid muud tegevustikku võib pidada sellega võrdseks.

2) Muutused armastuse arengus. „Inger“ kirjeldab armastust justkui eluringi: selle leidmine, areng ja hääbumine, seega on olemas ülevaade kogu armastusloost. „Ajaloo ilu“ ei pane rõhku konkreetselt õrnadele tunnetele, mis tähendab, et saame näha vaid mingit osa noorte loost. Teos areneb, kuid armastus jääb ikka selliseks, nagu ta alguses oli.

3) Armastuse iga. Ingeri lähedasi suhteid iseloomustab vanasõna „Mis kiirelt tulnud, see kiirelt läinud.“ Arne ja Inger küll püüavad olukorrale lahendust leida, kuid lõpliku sõna ütleb ikkagi Arne seaduslik naine. Vastupidiselt kestab „Ajaloo ilu“ armastus veel ja veel…

4) Peategelase hoiak ja otsused. M. Traadi romaanis on peategelane noor korralik naine, kes teab, mida ta teeb, kaaludes ja mõeldes oma kõik läbi. Paratamatult muudab see armastuse pingelisemaks ega mõju hästi. „Ajaloo ilus“ figureeriv eesti tütarlaps elab aga justkui ahviarmastuses: ta ei muretse, on natuke „uisapäisa“, ei mõtle liialt, vaid lihtsalt armastab. Noorte suhte ainsaks probleemiks võib pidada ajutist pikka vahemaad, mille taaskohtumine küllaga korvab.

5) Armastuse kirjeldamine. Võrreldes Mats Traadi „Ingerit“ ja Viivi Luige „Ajaloo ilu“, ei ole erinevust selles, kas õrnadest tunnetest kirjutab mees või naine – mõlemad oskavad seda hästi. Järelikult ei saa siinkohal lähtuda üldisest arvamusest, et naised on tundelisemad kui mehed.

6) Probleemistik. Kui võrrelda „Ingerit“ ja „Ajaloo ilu“ probleemistiku koha pealt, siis on ilmselgelt probleemsem Ingeri ja Arne armastus. Esiteks peavad nad oma suhteid salajas hoidma, mis võib pingeid tekitada, ja teiseks ei ole suurt lootust nende suhte tulevikule - kõik näib sellele vastu olevat. „Ajaloo ilu“ pakub lugemisnaudingut aga probleemidevaba armastusest, mis on lihtne ja ilus.

7) Suheteliinid. „Ingeris“ on palju suheteliine, mis muudavad teose tegevustiku mitmekülgseks. Enne Arne „mängutulekut“ on Ingeril paar silmarõõmu, kelle suhetest naisega on teoseski juttu. Samas selgub ootamatult, et kaks olulist tegelast on omavahel seotud, nimelt Ingeri sõbranna Aet ja Arne abikaasa on õed. „Ajaloo ilugi“ on tegelastevaliku poolest sisukas: Lion ehk Lev elab koos Lätis, tal on eesti pruut, tema isa on hoopis välismaal.



MINU kui kooliõpilase EELISTUS:
Antud teoste puhul on raske teha valikut, kumba mina eelistaksin. „Inger“ paelub oma liikuva tegevustiku, huvitavate olukordade ja selge armastuslooga. „Ajaloo ilu“ on ilus tekst – see on täis kujundeid, kirjeldusi, ILU, mis on sama kaasahaarav kui kiirelt muutuv tegevustik. Niisiis on kumbki kirjanik kasutanud erinevat stiili, mille vahel ei oska valikut teha – neil kahel romaanil on niivõrd erinevad head küljed. Lugeda tasub mõlemat!