LOOMING

Romaanid

1) „Irdinimene“ (lühiromaan) 1967
2) „Maastik õunapuu ja meiereikorstnaga“ 1973
3) „Pommeri aed“ 1973
4) „Inger“ 1975
5) „Türgi oad“ 1977
6) „Puud olid, puud olid hellad velled“ 1979
7) „Rippsild“ 1980
8) „Karukell, kurvameelsuse rohi“ 1982, täiend. 1990
9) „Üksi rändan“ 1985
10) „Minge üles mägedele“ (romaanisari) 1987-2010
11) „Kodu on ilus“ („Üksi rändan“ järg) 1994
12) „Hirm ja iha“ 1993
13) „Naised ja pojad“ 2007
14) „Üksi rändan. Kodu on ilus“ 2011 (tsenseerimata)

Proosa lühižanri kogud:

1) „Koputa kollasele aknale“ 1966
2) „Mänguveski“ 1972
3) „Umbsõlm. Armuvägi“ 1989
4) „Kartaago kiirrong“ 1998
5) „Islandi suvi“ 2003
6) „Sarviku armastus“ 2007

Luulekogud:

1) “Kandilised laulud” 1962 2) „Küngasmaa“ 1964 3) “Kaalukoda” 1966 4) „Kassiopeia“ 1968 5) „Laternad udus“ 1968 6) „Ilmakaared“ 1970 7) „Etüüdid läiteks“ 1971 8) „Hilised talled“ 1976 9) „Lagendiku aeg“ 1977 10) „Valitud luuletused“ 1979 11) “Septembrifuuga” 1980 12) „Valitud teosed“ 1985 13) „Sügislootus“ 1986 14) „Jäälilled“ 1989 15) „Ajalaulud“ 1990

16) „Vastuseta“ 1991 17) „Koidu kätes“ 1993 18) „Armastuse päiv“ 1995 19) “Harala elulood” 2001 20) “Uued Harala elulood” 2002 21) „Elusäde“ 2003 22) „Turg ilma Sokrateseta“ 2004 23) „Orjavits õitseb“ 2005 24) “Traat armastusest” 2006 25) “Soe õhtu” 2008 26) “Oidipus läheb Toompeale” 2010 27) “Tule rüütamine” 2010“ 28) „Vastsed Harala elulood” 2011

• Mats Traadi sulest pärineb näidend „Päike näkku“ (1981)
• Ilmunud on marginaalidest koosnev teos „Rukkirääk linnas“ (2001)
• On kirjutanud filmistsenaariume
• On tõlkinud luulet poola, tšehhi ja makedoonia keelest

Kirjanikuks saamise teekond

Mats Traat õppis kirjutamist Moskva kirjandusinstituudis, kuhu ta pääses ühena 30st noorest autorist, kusjuures taotlejaid oli üle 2200. Kooli lõpetas ta diplomitööga, milleks oli luulekogu.
Mats Traat on rääkinud: „Pärast instituudi lõpetamist olin üle aasta vabakutseline. Luuletasin, tõlkisin, kirjutasin oma esimest romaani "Maastik õunapuu ja meiereikorstnaga"…“
Traadi loomingut vaadates võib täheldada, et eriliselt palju on ilmunud luulekogusid. Lõpetanud kooli 1964. aastal, leidub luulekogu juba aastast 1962, väikeste vahedega on neid ilmunud tänapäevani. Samas pärineb esimene romaan alles 1967. aastast. Kirjanik ise põhjendab: „Proosaga olin rohkem hädas kui luulega. Aastaid ei saanud ma lahti häirivast tundest, et ma ei tunne elu ega tea ühestki asjast õieti midagi, inimesest rääkimata. See eesti proosanatuke, mis tol ajal ilmus, mind ei inspireerinud - oli veniv, loid, sageli ajakohaselt ebasiiras, enamikust tähtsatest sündmustest vaikis hoopis. Kuid aeg oli muutumas, ma ise teistsugune, tuli otsida uut lähenemist, oma stiili.“
Sellegipoolest leidis Traat oma stiili ja on kirjutanud populaarseid romaane. 2007. aastal ilmunud jõgiromaani „Minge üles mägedele III“ sarjas ilmunud romaan „Naised ja pojad“ teenis samal aastal Kultuurkapitali preemiagi. Mitmeid tunnustusi on Traat teeninud varemgi.

Oma teostes toetub Traat tihti ajaloole - ta on enamiku oma lühiproosa ja romaanide kirjutamisel lähtunud arhiiviürikutest, dokumentidest ja perekondlikest pärimustest. Olulisel kohal on samuti kodumaa ja tulevikuoptimism. Ka armastusteema pole kirjanikule võõras – romaan „Inger“ on just sellele üles ehitatud.

Allikad:
Ilmar Palli. Mats Traat: Olen alati tahtnud olla kirjanik, ei keegi muu. (Maaleht, 18.11.2011) : Link

LUULETUS

Igas ajas on palju uksi.
Vaimusilmaski
ei avata kõiki.

Unustus hõlmab iga kivi,
kviitungit, geeni.
Unustusse mattuvad aiad,
unustus imbub taevasse, merre,
unustus sööbib unustussegi.

Üha pikenevat tee? Kuhu küll?

Jalge all külmunud muld
lindude varbajälgedega.

Mannetu maine mannetab ülemaise.
Kui igavene jõuad olla sinagi,
muld!
Mammon trügib sulle teejuhiks,
suretab surmagi

LOOMINGU TEMAATIKAST

Rene Vahtra kokkuvõttest: Link

AJALOO KÄSITLEMINE:
• Esikromaan „Maastik õunapuu ja meiereikorstnaga“ (1973) – kujutab põllutööliste elu 1950ndate algul, kui inimene muudeti tootmisprotsessi võõrandunud lüliks.
• „Harala elulood“ (1976) kujutab eestlaste ajaloo dramatismi läbi inimsaatuste sümboolsel Harala kalmistul.

KODUMAA JA RAHVUS:
• Proosaraamatu „Umbsõlm. Armuvägi“ (1989) – esimene novell „Umbsõlm“ (1974) kujutab rahvuslikku ohuseisundit: maarahva kui etnose ja keele järjepidevuse olulise kandja hääbumist soodustavaid protsesse. Novelli „Armuvägi“ (ajakirjas Looming 1982) teljeks on valgustusaja vaimsuse konflikt tagurlusega.
• „Ajalaulud“ (1990) – ajakriitiline isamaaluule.
• „Vastuseta“ (1991) on isiku- ja patriootilise luule süntees, protesteerib sihiliku tõeväänamise vastu, sisendab iroonia kiuste lootust: vabadus on lähedal.

INIMENE JA ISIKSUS:
• Esikluulekogus „Kandilised laulud“ (1962) leidub nooruslikku optimismi ja mõtisklusi inimkonna suurtest ideaalidest, ajastuomaselt ka kommunistlikest ideaalidest.
• Kogu „Koputa kollasele aknale“ (1966) valgustab noorte eneseotsinguid 1950-60ndate sotsiaalses ajas ning tungi mõtestatud elu poole.
• Novell „Irdinimene“ (Loomingu Raamatukogu 1967) kujutab ümbritsevast keskkonnast erinevat, avaramat vaimsust ihkavat, nooruslikult maksimalistlikku Ollimar Arvikut, kelle elusaatust on muserdanud stalinlikud pöörded Eestis.